Aasta 2009 läks näituste ja reiside tähe all

Eelmises kirjatükis on küll veel kirjavead parandamata, aga ehk lugeja annab andeks. Näpud sügelevad hoopis uusi ridu kribima. Aasta algus läks nii kiirelt, et tagantjärele pilte uurides leidsin, et esimesed kuud jäid nagu praktiliselt vahele. Elly esines suurepäraselt veebruaris Mastiffite erinäitusel ja suurel Rahvusvahelisel näitusel, kui meie olime siit külmast sooja putkanud. Nii käis Elly näitusel hoopis Sandraga!
Kennel Netravati sai oma kuldsete koertega seal tõu parima kasvataja tiitli! Palju õnne Netravati!

SP 1 TP Kasvataja BIS 2

Esimeste soojade ilmade tulekuga saabus ka Pontu Show Nõmme mändide all. Ellyl oli talvekarv kõik seljas, nagu väike karvapallike. Olime väga tublid ja saime sinise ringi parimaks! Meie esimene suur ja ilus karikas!

Soojade ilmade saabudes kolis välja ka meie jänkuke Soffi. Kahjuks ei mahtunud jänes ja koer ikka ühte aeda, seega pidi keegi parasjagu aias olema või rihmaga kinni. Valvsa pilgu all sai ka ninad kokku lasta, kuid kohe kui valvsus hajus, siis läks jänese taga ajamiseks.

Kevade saabudes on üldse nii, et kohe igal võimalikul juhul tahaks õue tegustema minna. Sel ajal olin veel lastega kodune ka ja see andis nii palju võimalusi koeraga toredaks koosolemiseks ja trikitamiseks.

                                                           Kodused kasvandikud!

Mina kivi kuningas, sina.....!

Mastiffite suvepäevale (20.06) minnes ei ole keegi perekonnast nõus koju jääma. Kõigil on tore - nii koertel oma koeramänge mängides, kui inimestel oma "mänge" mängides. Tore on vaadata, milliseks on õed-vennad kasvanud ja kuulda kuidas neil läinud on.

Kõige suurem abiline koera ja väiksemate õdedega askeldamistel (Kaidi Betti)!

Ka mina olen juba suur ja saan koraga hakkama (Kaisa Lotta)!

Ja mina olen nii väike, et mulle on veel kõik lubatud, mis teistele keelatud (Madli Jette!)

Ringis Laps ja koer esimest korda!

Juba kogenud juniorhändler!

Ühel päeval juba kolmandat korda näituseringis!

Ja siis võis suvi alata. Võtsime sihi Lõuna-Eestisse puhkama. Läti piiri ääres on mõnusad metsad ja vabadus! Kõik puhkasid nii südamest, et eriti ei tulnud meeldegi, et võiks ka pilte teha. Suursündmuseks meie suves sai päev valga näitusel. Esinesime väga edukalt. Meil õnnestus saada nii oma ringi võitjaks saades oma esimese serdi, kui ka tõu parimaks! Seda õnne on ka minu näost näha.

NOO SP/1, SR 1, PE 1, SERT, TP

Head tulemused näituseringis ahvatlevad lapsi ka kodus näitust mängima. Kogu rosettide tagavara veetakse siis välja ja pidu võibki alata.

Kuna suvi oli pikk ja mina ikka kodune, siis sai kiirelt võetud järgmine sihtpunkt Hiiumaa. Praamiga sõitmine oli ere elamus. Järsud metalltrepid, kust üles ronimine osutus võimatuks. Iga astme vahelt oleks tahtnud uuesti alla roomata. Seega mees võttis "koerese" sülle ja viis praamitekile. Sõites oli kõik hästi, aga alla tulek oli jälle keeruline. Puhkus oli tore ja igapäevased mereskäigud kuni nabani vees. Edasi ei tule ka kõige paremal juhul.

 Puhkusele järgnev jälle sõit näitusele. Seekord Väimelasse - 15. august. Pikk ja palav sõit väntsutas meid kõiki. Vaatamata sellele tuli Ellyl jälle läbida mitu näitusevooru - ikka enda eest ja siis juniorhändleriga. Seekord ei olnud tulemused küll nii silmapaistvad kui Valgas, aga siiski oli tore päev.

NOO SP/3 SR 3, PE3

Kuldne sügis algas meie jaoks elumuutustega. Kontorirott nagu ma olen alustasin septembrist igapäevast töölkäimist. Päevad läksid väga tihedaks - hommikul töö, siis lastega trennid ja aeg koera jaoks jääb nüüd enamasti hilisõhtusse ja nädalavahetustesse. Hilisõhtused jalutuskäigud tähendavad seda, et kui lapsed on magama pandud, siis alles peale kümmet  saame minna jalutusringile. Ja eks seda on ikka ka, et täna lihtsalt ei jaksa või on ilm kehv või....
Septembris käisime Tallinna lauluväljakul näitusel. Vahel juhtub nii, et ühest ringist teise on liigagi kiire. Olime Ellyga oma VH tulemuse kätte saanud, kui selgus, et juniorhändlerite ring juba algas. Kiirelt ümber orienteeriumine järgmisele ringile ja väga tihedas konkurentsis õnnestus Kaidi Bettil saada esinelikusse.

Õnneks on nädalavahetustel päevad pikad ja nii me võtsime jälle järgmise reisi ette Elva taha. Meil on seal toredad sugulased ja Ellyl suur sõber Muudi - Keskaasia Lambakoer. Koertel olid omad asjaajamised ja meil oli suurem mahlategu.

Novembri alguses saabus esimene lumi. See on alati mõnus aeg, sest õues läheb valgemaks ja kohe kutsub välja lustima. Lumememmesid on teha tavaline. Nii sai seekord Elly rõõmuks meisterdatud hoopis üks neljajalgne sõber.

Ja hakkabki aasta läbi saama. Oli palju toredaid tegemisi ja edukaid näitusetulemusi. Nii otsustasime ka ette võtta meie esimese välisnäitusreisi. Hea lähedal minna üle lahe. Laevaga sõitmisega polnud hädagi. Aga ööbimispaik sõbranna juures asus viiendal korrusel. Trepid pole just suuremad asjad meie sõbrad ja lifti ka nii väga minna ei taha. Veetsime jõulueelses Helsingis kolm toredat päeva ja ka näitusekogemuse saime toreda. Ainus mis oli kummaline, et ruumid on nii suured ja selle juures kaob see vähenegi valgus kuhugi laealustesse hämarustesse. Pilte on sellistes kohtades väga keeruline teha, nii et kõik kenasti peale jääks! Aga koeri oli palju ja meie jaoks olid tulemusedki head.

NOO SP/4