Koera tulemine meie perre oli pikalt planeeritud ja siiski lõpuks oli kõik väga äkki! Käisime Ellyt vaatamas ja tegime ettevalmistusi kodus tema tulekuks. Kiirelt kiirelt sai ehitatud maja ümber korralik aed, viimane lihv sai tehtud vahetult kojutuleku eelõhtul. Oli ju siis veel sügav talv ja maa külmanud. Kuid päeval käis päike juba kõrgelt ja kojutuleku õhtul oli küll juba pime, aga järgmisel päeval säras taevas päike.
Peale kena kevadet saabus aga ka veel tõeline talv. Lumehanged olid kõrgemad kui Elly. Kahjuks on sellest hetkel pildid kuskil teadmata kadunud infokandjal. Olime otsustanud, et Elly on vaid õue koer ja nii ta siis tudus käreda pakasega õues. Kuuti ta väga ei tahtnud minna ja kui panime ta garaazi sooja siis polnud ta üldse eluga rahul. Seega ka mitukümmend külmakraadi ei teinud talle midagi, pigem lumes möllamine oli suur rõõm. Õues sai mängida ja elu oli kõigile ilus. Elly koju tuleku aeg langes kokku sellega, et meie majas oli veel teinegi beebi. Väike Madli Jette on vaid kaks kuud vanem Ellyst. Olin kodune ja seetõttu oli ka mõnusasti aega koos olla, nautida meie uut sõprust ja teha toredaid jalutuskäike lähiümbruses.
Alguses olin ikka väga beebi ja pikki käike kaasa ei teinud. Aias möllamine oli põhitegevus. Aeg lendas kiiresti ja peagi olin juba nelja kuune.
Väga vahvad olid kutsikate iganädalased kokkusaamised Nõmme metsa all. Sotsialiseerisime koeri ja koerad said mõnusalt möllata. Saime värskete kutsikaomanikega muljeid vahetada, kasvataja Pillelt vajalikku nõu ja tuge ( Aitäh Pille!!). Samuti tegime näitusetrenni ja saime õpetsussõnu, kuidas näitusel olla ja mida teha. Kõik see oli tore vabatahtlik tegevus. Enne koera võtmist ei olnud me näituste peale mõelnudki, aga juhtus nii, et näitusepisiku sain nii mina kui meie kõige suurem tütar Kaidi Betti, kes tol hetkel oli 9. aastane. Kaidil õnnestus kutsikate kevadpäeval ka edukalt esineda ja kohe ringis laps ja koer esikoht saavutada.
Kasvasime mühinal lausa iga päevaga. Elly käis kaasas meiega kõikidel reisidel ja toredatel väljasõitudel. Koduaias tuleb vahel ikka vallatus ka peale. Nii mõnigi kena auk on kaevatud nii lillepeenrasse kui keset muru. Alguses sai peenra ümber pandud kena aiake, kuid see ei olnud takistuseks lillede ümbersättimiseks. Tore viga sai tehtud herneid süües - sõime herneid ja noored kaunad andsime Ellyle. Pärast juhtus aga nii, et kogu põõsas oli hernestest tühi ja põõsaski kõndis õuele. Nüüd me enam herneid ei kasvata. Aga võib-olla peaks!!
Juuli alguses oli Pille juures tore kutsikate kokkutulek. Õed vennad said mängida jälle ja meie kogemusi vaheteda kõiksugu koerustükkidest jagu saamisel. Tiibeti mastifid on võitunud jäägitult minu südame ja kõik sellised kokkusaamised tõid juurde tohutult positiivset emotsiooni.
Sõbrad mänguhoos
Ameena Esha, Elly, Eddy
Ameena, Esha, Elly, Eddy, Fhaira
See oli eriti tegus suvi ka Tõuühingus. Juuli lõpus toimusid suvepäevad ja meiegi kihtuasime oma perega jälle kohale. Panin jälle oma kolm last ja koera autosse ja sõitsime vastu järgmistele seiklustele. Ja nii läks terve aasta! Siin veel hulk pilte Elly esimesest eluaastast kuni piduliku sünnipäevani välja. Kommentaarid ja juttu jätkan juba teine kord!
No comments:
Post a Comment